Ma saan aru küll, et ma alles üleeile postitasin siia, aga sõbrapäev oli nii sisutihe, et väärib veel ühte postitust. Eile pidin andma ainult ühe tunni, hommikupooliku veetsin aga noorte äriintelligentide aktusel. Ida-Ungaris on kolm linna seotud programmiga "GE Foundation Opening Doors Secondary School Talent Development Program" ehk siis pikk ja keeruline nimi, aga point selles, et hulk väljavalitud üliõpilasi saavad võimaluse keskkoolis õppida äri inglise keelt ning muid äriaineid ning reisida koolitustele jms. Eile oli siis nende aktus ja kõned ja ettekanded ja seal ma käisin ja lõpuks ometi nägin, et selles linnas on ka ambitsioonikaid noori inimesi, kes tahavad elus midagi enamat saavutada ja näha maailma jms. Erinevatele gruppidele tunde andes on üldiselt üsna lihtne esimese tutvustusringi ajal välja noppida need mõned, kelle maailmavaade on vähe laiem, kui nende kodulinn ja kellel on soov veel enam teada saada ja avastada. Väga palju on aga õpilaste seas ka suhtumist, et kui keegi tahab minuga rääkida, siis õppigu ungari keel ära ja reisida ka väga ei taha. Okei, ma võib-olla maalin selle pildi siin liiga mustaks. Tegelkult nii hull ei ole ja õpilased on üldiselt minu suhtes uudishimulikud ja kuulavad ja see iseenesest juba näitab midagi, aga samas pidavat minu kool olema ka üks parimaid linnas, niiet ma ei kujuta ette, mis teistes koolides toimub. Igal juhul oli ülivärskendav näha Petöfi Ház'is, seal see aktus toimus, neid tublisid, kes on nõus päriselt ka töötama selle nimel, mida nad saavutada tahavad.
Kõige ägedam oli muidugi see, et iga tooli peale oli pandud südamekujuline kaardike kommikesega :)
Ilmselt kõik selle postituse lugejad teavad, et ma ei ole mingi sõbrapäeva-fänn mitte mitte kunagi olnud, aga millegi pärast nüüd siin, kus ma sõbrapäeval olen nii kaugel kõigist, kes mulle on kõige lähedasemad, oli see anonüümne ja nii emotsioonitu kaardikene kuidagi südantsoojendav.
Nagu ma eelmises postis kirjutasin, siis toimus ka minu kolimisaktsioon ehk perekonnavahetus just eilsel sõbrapäeval. Ma arvan, et oligi aeg. Mulle küll väga meeldis eelmise pere juures, aga hoolimata sellest, et ma ungari keelest aru ei saa, tundsin ikkagi, et segasin nende peresuhteid. Lapsed olid peres veel üsna noored (kõige vanem 15-aastane) ja vajasid tähelepanu. Kuna peamine inglise keele valdaja seal oli pereema, siis suur osa tema tähelepanust viimase kahe nädala jooksul koondus mulle ja lapsed kaklesid selle võrra rohkem. Igal juhul jään hea sõnaga nende pere meenutama ja meie jutuajamised pereemaga olid väga siirad ja südamlikud.
Minu uus pere on ka huvitav, aga siin peres vanemad inglise keelt ei räägi. Inglise keelt räägivad kaks peretütart, kellest üks on 18 ja teine 14. Tegemist jälle kolmelapselise perega, kõige noorem on 9-aastane poisslaps. See on sellevõrra parem olukord, et lapsed saavad keelepraktikat :) Esimese mulje järgi tunduvad väga toredad inimesed. Ainus veidrus on see, et esimese õhtusöögi ajal tõi pereisa välja kaalu - täielik šokk minu jaoks. Nad söövad palju ja nende moto on see, et keegi ei peaks nende juurest lahkuma ilma, et nad paar kilo juurde võtaks. Päris hirmus eks. Ma siis kaalusin ennast ja avastasin, et ma olen siin Ungaris juba 2-3 kilo juurde võtnud, niiet ma ei tea….rohkem küll ei tahaks. Koju naastes tuleb ilmselt nii ehk naa üks tervisedieet teha, sest siin ikka väga jälgida ei saa, mida sööd. Saia läheb igal sammul :D Ja tõttöelda ma tahan ka proovida igasuguseid kohalikke hõrgutisi. See on ju osa kultuurist.
Sõbrapäevaõhtu oli aga minu esimene kohalik baariõhtu. Läksime Denitsa (Bulgaaria), Letícia (Brasiilia) ja Rebekaga (Ungari) välja väikesele dringile. Neli neiut, neli riiki, neli kultuuri - super õhtu.
Lisaks ma sain mõne päeva eest Kaarli käest meie Budapesti pildid, niiet ma nii retrospektiivselt lisan siia ka mõned kaadrid meie Sźechenyi spa külastusest ja Budapestist.
Ja siis sattusin sellise lehe otsa: http://www.eki.ee/tarkvara/anagramm/anagramm.cgi ja sain teada, et minu nime anagrammid on näiteks Trall Hiinas, Lihtsalt Nari ja Natsi Hillar. Eesti huumorit ka ;)
Pildipank:
Ühe kohaliku inglise keele õpetaja laua pealt
Sõbrapäev :)
Aktus
Esimese pere ema Ilonaga
Esimese pere tütre Dorottyaga
Sõbrapäevaõhtu Denitsa, Rebeka ja Letíciaga
(photobomberit me ei tunne)
BUDAPESTI retrospektiiv :)
Street art kind of
Väga äge skulptuur
Szechenyi spa välisbassein
Nautlemine 1
Nautlemine 2
Nautlemine 3
No comments:
Post a Comment