Madjarimaal: Szeretlek

Huvitav, kuidas välismaal kõik argipäevased pisitegevused on ikkagi kuidagi uued ja ägedad. Nii palju on jälle nii lühikese ajaga toimunud. Kõigepealt siis nädalavahetus, mis tundub juba nii nii kaugel, aga mis oli ometigi nii tegevust täis, et ma peale seda nädalavahetust jäin suisa haigeks. Mul siin oli mingitlaadi külmetus ja ma ei ole sellest vist päris täielikult veel paranenud, aga iga päevaga on veidi parem. See selleks. Ühtegi päeva ma vahele pole sellepärast jätnud.

Igal juhul, laupäeval külastasime Rebeka ja tema väikse õe Regina ning viimase sõbrannaga Debreceni moodsa kunsti muuseumi nimega MODEM ja olgu öeldud, et veel ca nädal aega tagasi ma üldse ei teadnud, et Debrecenis selline muuseum on. Külastasime kahte näitust: "Spectacle Reconstruction. Contemporary Chinese Art" ning Ungari kunstnike näitust "Deathly Natural. Naturalism and Humanism in the 21st Century". Esimese näituse pidime enam-vähem läbi jooksma ja seetõttu ma arvan, et on väga tõenäoline, et ma lähen sinna näitusele veel tagasi, aga teisest näitusest ma isegi vaimustusin veidi ja ostsin ka kataloogi. Üks peamisi, kelle tööd mulle eriti silma jäid oli skulptor Fülop Gábor. Siinkohal olgu öeldud, et ungarlastel on tavaks kirjutada perekonnanimi alati enne eesnime (kohati ka Facebookis) ja see on siin minu jaoks ka kohati segadust tekitanud. Ehk antud kunstniku eesnimi on siiski Gábor. Lisan siia fotod ka kahest tema skulptuurist: Katica (Ladybird, 2010) ning Nagy Szürke (Big Grey, 2012). Üks väga naiselik ning teine maskuliinne. Muuseas, huvitavat lingvistilist infot: lepatriinu on ungari keeles katica, katica tuleb traditsioonilisest nimest Katalin, mis on ungari versioon Cathrine'st, mis omakorda on eesti keeles Katariina, millest tuleb muuhulgas ka minu nimi Triin. Ehk veidral moel tuleneb nii eestikeelne lepatriinu, kui ka ungarikeelne Katica nimest Catherine (Katariina, Katalin). Nagu allolevatelt piltidelt näha, siis ka mainitud skulptuur koosneb või on kaetud lepatriinudega ;) Teise skulptuuri juures tasub teada, et Ungari üks n-ö rahvusloomadest on nn grey cow (nagu nad ise ütlevad), aga tegemist on siiski veisega. Selle skulptuuri juures võlub mind eriti see, et hoolimata veise peast on tegemist ikkagi füüsiliselt väga seksuaalse skulptuuriga. Muidugi lisanüanssiks see, et tegemist on just nende rahvusloomaga.

Näitusesaali sisse astudes kõlas aga minu kõrvu tuttav muusika ja nii ma otsisingi esimesena üles teose, mis muusikaga seotud oli. Muusika näol ei olnud tegemist kellegi muuga, kui meie oma Arvo Pärdi looga Spiegel im Spiegel, mille ma une pealt ära tunnen. Ungari kunstnik Magyarósi Éva on just seda lugu kasutanud oma videos nimega Hanne. Lõiku videost saab näha siit: http://cb-player.com/en_EN/43727/ikf . Sellel lingil paraku inglise keelset tõlget ei ole, aga tõttöelda see video ise mulle eriti korda ei läinud (kuigi näitusesaalis olid inglisekeelsed subtiitrid). Ma ei tea, kuidas seal nende autoriõiguste küsimusega on. Mu sõbranna ütles, et muusika oli selle kunstiteose parim osa :D. Igal juhul oli tore kuulda killukest kodumaad Debreceni kunstisaalis ja lugu oli kenasti video lõpus ka viidatud.

Kahe näituse vahepeal õnnestus mul saada lõpuks ometi tuttavaks oma kohaliku tugiisikuga, kes on väga lahe noormees nimega Balázs. Tema oli põhjuseks, miks me Hiina näituse pidime n-ö läbi jooksma, aga see-eest külastas ta meiega Ungari kunstnike näitust ja tegi ka Debrecenis pärast väikse ekskursiooni. Pärats külastasime ühte ägedat kohvikut, kus on kümneid erinevaid kohvi, tee ja kakaovarinate tervest maailmast ja mis muidugi asub raamatupoe sees. Tundub, et see on uus trend, teatavasti on ju ka Eestis mitme raamatupoe juures kohvikud.

Pühapäeva veetsime koos Denitsa, Letícia ja Rebekaga. Esimesed kaks tulid siis meile külla lõunat sööma, millele järgnes külastus linnalähedasse kohalikku farmi. Mitte ainult ei näinud me seal ära juba mainitud halli veist, aga ka sigu, kes on kaetud valge karvkattega ning lambaid, kellel täiskasvanuna on sarved keerdus. Pühapäeva õhtupoolikul lõõgastusime aga hoopis kohalikus kuumaveeallika spas, kus nautisime välibasseini ning muid vannimõnusid.

Täna oli aga ülilahe kolmapäevaõhtu, millest ma lihtsalt ei jõua täna kirjutada enam, sest uni tuleb peale ja päev on kohe läbi. Järgmine kord ja äkki natukene siis ka ungarikeelsetest sõnadest, mis ma õppinud olen. Szeretlek tähendab: ma armastan sind ;)