…on tänaseks möödas ja ma võin tunnistada, et reisida on küll ülimalt tore, aga there's no place like home :) Kõige veidram on see, et millegipärast esimest korda mul oli reaalne närv reisides sees. Päris tugev kohe. Tagantjärgi võin nüüd avalikustada ka kirjutamata lood. Sel päeval, kui Kaarel tuli Eestisse tagasi ja mina pidin minema rongiga Debreceni, siis mul on päris tõsine paanikahoog. Reisimisega seoses ma pole varem selliseid asju kogenud, aga see oli päris halb. …ja ilmselt just selle tagajärjel tekkis mul ka esmakordselt numbrimälu-lünk. Kui ma olin jõudnud Hajdúböszörmény, siis esimesel nädalal, kui tekkis vajadus pangakaardiga tasuda millegi eest, sain ma aru, et seda infot minu mälus enam ei ole. Õieti on see tänaseni veidi segane, sest omast arust ma ikkagi teadsin seda koodi ja Budapestis mõned päevad varem olin ma vabalt maksnud oma kaardiga ilma probleemideta. Igal juhul, see lõppes sellega, et minu pangakaart pandi kinni ja mul oli täpselt 50€ sularaha. AGA…õnneks ma päris täitsa rumal ei ole ka, niiet siis sai tehtud Ungaris endale pangakaart ja sinna kantud finantse, et kuidagi ikka kuus nädalat hakkama saada….aga vot jah…vahel juhtub nii.
Tagasi tulles nüüd oli ka väiksemat sorti närv, aga ikkagi minu jaoks äärmiselt veider. Ma ei tea, kas asi on Budapestis või hakkan ma vanaks jääma….või tahtsin ma ikkagi väga väga juba koju tagasi saada.
Sellest hoolimata viimased päevad Budapestis olid super-lahedad, sest Boris (minu Peruu sõber, kes Linzis elab) otsustas need minuga koos veeta. Kuna me näeme ikkagi nii üliharva teineteist ja nüüd geograafiliselt nii lähestikku juhtusime olema.
Pildid, pildid, pildid…
Selline tore söögikoht oli nagu Kantín Andrássy tänaval Budapestis, kus laes rippusid suured valged kaisukarud ja muidu oli seal ka tore ja mitte kõige odavam, aga ka mitte kõige kallim.
Ferenc Liszt
Kas lumega kaetud Anonymuse skulptuur minu veebruarikuu postitusest on veel meeles? Igal juhul lund Budapestis enam ei ole ja kuigi nädalavahetus oli ekstra-tuuline, siis see-eest esmaspäev oli ca 18 kraadi ja täielik suvi. Päris veider oli Tallinnas lennujaamast väljudes lumesadu näha.
See on see kuulus basiilika seal väljakul, see noh… püha Istváni basiilika
Skulptuur, mis mulle kangesti väikest printsi meenutas, aga tegelikult oli hoopis skulptori tütre järgi tehtud ja väike printsess
Kontserdimaja
Niisama ilus
Selfie Borisiga tuulises Budapestis parlamendi ees
Parlament
Óbuda sünagoog
Niisama seal dringitan päikese käes…aga ma ei tea, kes see mees on. Ma Internetist ka ei suutnud tuvastada. Óbuda peaväljakul igal juhul.
Imre Varga skulptuurid Óbuda piirkonna peaväljakul (Fö tér)
Öö
Öine sild
Tõukerattaga skulptuur: kusjuures vaatab taevasse (vt. järgmist fotot)
Taevasse
Selline ilm oli, et rahulikult sai lõunatada välikohvikus istudes.
Viimase päeva lõuna :)
No comments:
Post a Comment