Ma olen v2sinud. T2na kirjutan ma esimest korda postituse kooliarvutist, sest minu uuel host-perel ei ole juhtmeta Internetti. Neil küll on yks vana arvuti, milles on ka Internet, aga see on ekstra-aeglane. Ma arvan, et see nüüd ongi kultuurisokk. Jah sokk, sest neid pole seda t2hte, mis sinna k2ib. see isegi ajab naerma natuke. T2na ühtlasi oli ka esimene kord, kui üks minu tundidest 2ra j2i, sest klassiruum oli lihtsalt tyhi :D. Ma ei saa sedaparima tahtmise juures isiklikult v6tta, sest 6pilased tegelikult ei teadnud, et mina neile tundi annan. Nad lihtsalt teadsid, et nende 6petajat ei ole ja otsustasid 2ra minna. ...ja mis seal ikka. Mina saan rahulikult blogipostitust kirjutada.
Uus pere on eelnevatest mitmel moel erinev: alustuseks on seal ainult üks laps, 17-aastane tüdruk nimega Nóra. Tema on ühtlasi ka ainuke, kes peres inglise keelt r22gib. See muidugi ei takista absoluutselt tema emal minuga pidevalt vestlemast....ungari keeles. See on vaimukas küll, aga see on ka ekstrav2sitav, sest ma ei tea, kas ma peaksin lihtsalt ignoreerima teda v6i noogutama ja naeratama. Ta teab v2ga h2sti, et ma ungari keelest aru ei saa, aga ma olen nagu toalill v6i koer, kellele on hea k6ik oma m6tted 2ra r22kida. Uus pere on silmn2htavalt ka vaesem kui varasemad pered, seda n2itab juba puhtalt see arvuti-Interneti vaegus, aga seda on muidu ka n2ha. See pole iseenesest mingi n2itaja ja peretütar on v2ga armas neiu, aga vahel nad kohe pingutavad üle. Nad vist tunnevad kohustust iga minut minu igast p2evast t2ita (v2hemalt nii tundus n2dalavahetusel) ja see on tüütu, sest igal inimesel on vaja aega enda jaoks. Chill out! Öeldakse, et ungarlased solvuvad, kui nad midagi pakuvad ja sa ei taha seda, aga sellises host-pere systeemis ma lihtsalt sureks 2ra, kui ma k6ike prooviks ja vastu v6taks, mis pakutakse.....sest nad pakuvad k6ike. Ma ei liialda. Minu hommikusöök v6iks vabalt olla sama suur, kui minu l6una ja 6htu kokku, kui ma k6igele jah ütleksin.
Niiet jah, minu ungarlasest tuttaval, kellega vestlesin enne siia tulekut, oli 6igus: kultuurisokk tuleb umbes peale 4-5 n2dalat. See on minu viies n2dal siin koolis, kuues n2dal Ungaris.
Taas ei saa ma aru, kas aeg lendab v6i ei rutta piisavalt kiirelt. Ühest küljest tundub veidi kurb, et nii v2he aega on j22nud ja palju on veel n2ha ka. Ma ei saa öelda, et ma ilmtingimata igatseks kodu: kui ma saaks viimased n2dalad elada kuskil hotellis, kus on minu tuba, minu luba, siis oleks k6ik okei. Ehk ma igatsen iseseisvust, oma otsuseid, ise poes k2ia ja omale toitu valida, oma tehtud toitu, oma aega...jah...oma aega. See praegu siin on minu oma aeg, niiet hea, et need 6pilased 2ra l2ksid :D Ilma Internetita on raskem, sest ma ei saa oma s6pradega r22kida, aga mind h2irib vist veel enam see, et ma ei saa rahulikult raamatuid lugeda v6i oma asju teha, ikka keegi koputab uksele ja uurib, mis ma teen v6i mis ma teha tahan.
Ahjaa - eriti n6me hetk oli see, kui mind ühel perelt teisele "üle anti". See reaalselt oligi üle andmine, sest me seisime seal 6ues - külm oli ka - auto juures: minu eelmine pere ja praegune ja mina ja siis pereemad lihtsalt vatrasid mingi kümme minutit. Tütred olid seal, aga minule mitte midagi ei t6lgitud. Sellest hoolimata sain ma aru, et minuga k2is nüüd j2rsku kaasas manuaal: üks pere jagas teisele infot selle kohta, kus ma juba k2inud olen ja mis mulle meeldib süüa, mida mitte jne jne. See oli parajalt n6me t6ttöelda.
...okei, aga ma ei kurda. Küll k6ik l2heb h2sti. Ma olen t2iskasvanud inimene, ma oskan küll ennast kooli arvutiruumi 2ra peita :D ja "kodus" v2hem aega veeta.
No comments:
Post a Comment